Uudis levis kiiresti kogu koolis. Varsti pärast seda piiratud ala maha. Kõik mööduvad lapsed suhtusid väikesse metslooma suure austusega ja vaatasid teda rahulikult kaugemalt. Metsloomi ei tohi niisama puudutada. Seetõttu näitasid proua Kappelhoff ja proua Immink lastele looma lähivõtteid, millelt väikesed uurijad nägid, et tegemist pidi olema veel väga noore loomaga, sest tal polnud veel karvkatet.
Aga mida teha leitud nahkhiirega? Nahkhiired on looduskaitse all. See tähendab, et neid ei tohi häirida, püüda, vigastada ega tappa. Loom ei saanud lihtsalt seinale jääda. Niisugune noor loom ei oleks seda üle elanud. Proua Mönninghoff, proua Oruç-Kerem ja härra Koch helistasid nahkhiireekspertidele isegi Berliini ja kogusid kokku kogu päästmiseks vajaliku teabe. Mõne väärtusliku vihje järel said nad Borkeni piirkonna NABU (Looduskaitse Liit) kaudu teada, et Ahausis on vabatahtlik nahkhiireekspert. Kui ta leidust kuulis, tuli ta kohe Gronausse ja uuris looma. Laste oletus osutus õigeks: väike nahkhiir oli veel beebi ja vaid nädala vanune.
Ekspert võttis looma nüüd väga ettevaatlikult rätikuga seinalt maha. Nüüd said lapsed noorlooma lähedalt imetleda ja teada saada, et tegemist oli kääbusnahkhiirega. Ekspert võttis looma selleks päevaks hooldamiseks koju kaasa. Samal õhtul – veidi enne päikeseloojangut – kohtus ta proua Neumanniga koolis, et ellu viia eriline plaan: noor nahkhiir pandi mõnusalt soojale soojaveepudelile. Nüüd pidi loom seal istuma jääma. Mõnikord kutsuvad noored nahkhiired nimelt oma emasid. Suure õnne korral tulevad emad ja võtavad nad sealt ära. Kahjuks ei olnud väikesel nahkhiirel sel ööl õnne.
Järgmisel päeval soojendas proua Neumann looma asjatundlike juhiste järgi ja andis talle spetsiaalset kutsikapiima. Teemat käsitleti ka tunnis: lapsed õppisid, mida päästmiseks vaja on, uurisid nahkhiiri ja tegid joonistusi. Mõned lapsed said hooldamist lähedalt jälgida. Väike nahkhiir tundis end Lindenschule’is ilmselt väga hästi, sest aja jooksul muutus ta veidi aktiivsemaks. Pärast veel üht edutut katset kutsuda looma ema teda ära tooma, tuli ekspert lõpuks nahkhiire järele. Nüüd hoolitseb ta looma eest hästi
hoolitseda. Sellised noored nahkhiired vajavad väga erilist hoolitsust. Neid tuleb näiteks iga kahe tunni tagant piimaga toita. Hiljem saavad nad toiduks usse. Lisaks elab Lindenschule’ist pärit väike nahkhiir nüüd koos teiste nahkhiirtega. See teeb talle väga head. Meil on hea meel, et päästeoperatsioon lõppes hästi, täname eksperti suurepärase abi eest ja soovime nahkhiirele kõike head. Augustis võidakse ta isegi Lindenschule’is taas loodusesse vabastada.
Lisateavet leiate aadressilt www.fledermausschutz.de
Palun klõpsake fotode suuremaks vaatamiseks!